Õppepuhkuse pikkus ja kasutamine

Töötajal on õigus saada õppepuhkust kuni 30 kalendripäeva kalendriaasta jooksul täienduskoolitusel  või tasemeõppes nii päeva- kui ka kaugõppes (või eksternina) õppides õppekoormusest (täis- või osakoormus) sõltumata õppepuhkust.

• Täienduskoolitus on väljaspool tasemeõpet õppekava alusel toimuv eesmärgistatud ja organiseeritud õppetegevus. Peamiseks kriteeriumiks täiendkoolituse defineerimisel on väljundipõhise õppekava olemasolu. Lühikesi infopäevi, seminare ja muid õpisündmusi, millel õppekava puudub, täiskasvanute koolituse seaduse mõistes täienduskoolituseks ei loeta.
• Tasemeõpe on üldkesk-, kutse- ja kõrghariduse omandamine.

Tasemeõppe lõpetamiseks antakse täiendavalt õppepuhkust 15 kalendripäeva.

Töötajal on õigus saada tasustamata ehk palgata puhkust ka sisseastumiseksamite tegemiseks, mida on võimalik nõuda ühekordselt sisseastumise aastal.

Töötaja ei pea õppepuhkust kasutama ainult õppe- või eksamiperioodi ajal, vaid võib õppepuhkuse ajal osaleda reaalselt koolitusel, loengus või seminaris, tegeleda iseseisvalt õppetööga, kirjutada lõputööd või osaleda muul viisil õppetöös. Samuti ei pea õppepuhkust võtma ühe osana. Kuid õppepuhkust 30 kalendripäeva arvestatakse just kalendriaasta põhiselt mitte tööandja põhiselt. Kui töötaja vahetab kalendriaasta jooksul tööandjat ning on õppepuhkuse esimese tööandja juures töötades täies mahus ära kasutanud ei ole töötajal sama kalendriaasta raames uue tööandja juures õigust täiendavale õppepuhkusele.

Õppepuhkuse tasustamine

Tasemeõppega ja tööalaseks enesetäiendamiseks läbitud täienduskoolitusega seotud õppepuhkuse ajal makstakse töötajale keskmist töötasu 20 kalendripäeva eest kalendriaastas. Ülejäänud 10 kalendripäeva eest tööandjal kohustust tasu maksta ei ole.

Tasemeõppe lõpetamisel antava täiendava õppepuhkuse (kuni 15 kalendripäeva) ajal makstakse töötajale töölepingu seaduse alusel kehtestatud töötasu alammäära alusel arvutatud õppepuhkusetasu. Kui töötaja on ühel korral lõpetamiseks täiendavat õppepuhkust saanud, siis on õigus selle teistkordsest andmisest keelduda.

Täienduskoolituse puhul, mille eesmärk ei ole tööalane enesetäiendamine, ei maksta töötajale nende päevade eest õppepuhkusetasu.

Kui tööalase täienduskoolituse kulud kannab tööandja, võivad tööandja ja töötaja kokku leppida siduvusajaga koolituskokkuleppe. Koolituskulude kokkulepe kehtib üksnes juhul, kui kokkulepe on sõlmitud kirjalikult, selles on näidatud koolituse sisu ja kulud, siduvusaeg ei ole koolituskulusid arvestades ebamõistlikult pikk ega ületa mingil juhul kolme aastat. Kui töötaja ütleb töölepingu üles enne siduvusaja möödumist hüvitab töötaja tööandja tehtud lisakulud proportsionaalselt siduvusaja lõpuni jäänud ajaga.

Õppepuhkuse taotlemine

Õppepuhkuse kasutamiseks peab töötaja esitama tööandjale:

• õppeasutuse teatise, mis tõendab töötaja õigust õppepuhkusele ehk töötaja osalemist õppetöös ning
• taotluse:
  • mis on esitatud tööandjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis;
  • mis on esitatud vähemalt 14 kalendripäeva ette
  • kus on märgitud, kas töötaja soovib õppepuhkust kasutada õppes osalemiseks (täienduskoolitus või tasemeõpe) või tasemeõppe lõpetamiseks.

Õppepuhkusest keeldumine

Tööandjal on õigus keelduda õppepuhkuse andmisest, katkestada õppepuhkus või selle andmine edasi lükata.

Tööandja võib keelduda õppepuhkusest,

• kui töötaja ei teata vähemalt 14 kalendripäeva korrektselt ette või ei too tööandjale õppeasutuse teatist;
• kui töötaja on akadeemilisel puhkusel, välja arvatud juhul kui akadeemilise puhkuse ajal saab õppetööst osa võtta ning töötaja seda võimalust kasutab;
• kui õppepuhkuse päev või järjestikused õppepuhkuse päevad langevad üksnes töötaja puhkepäevadele. (Näide: E-R töötav töötaja ei saa võtta õppepuhkust üksnes L-P);
• kui töötaja vahetab kalendriaasta jooksul tööandjat ning on õppepuhkuse esimese tööandja juures töötades täies mahus ära kasutanud;
• kui töötajal on samal ajal kaks tööandjat ja ta on juba ühe tööandja juures oma 30 kalendripäeva õppepuhkust täies mahus ära kasutanud;
• kui töötaja on ühel korral lõpetamiseks täiendavat õppepuhkust saanud.

Tööandja võib õppepuhkuse katkestada või edasi lükata juhul, kui on tegemist töökorraldusliku hädavajadusega, eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks. Tegemist on erandlike olukordadega, mida ei ole võimalik muul viisil lahendada, kui töötaja tööle kutsuda ja tööajakava ümber teha. Puhkuse katkestamisel või edasi lükkamisel peab tööandja andma töötajale kasutamata jäänud puhkuseosa vahetult puhkuse kasutamist katkestava või edasilükkava asjaolu äralangemisel või poolte kokkuleppel muul ajal.

Õppepuhkuse õigus ei laiene võlaõigusseaduse (käsundus-, töövõtuleping jms) alusel teenust osutavatele isikutele.

Allikad: Haridus- ja Teatusministeerium, Tööelu

* Tulenevalt töölepingu seaduse § 53 ja pühade ja tähtpäevade seadusest lühendatakse uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale ja jõululaupäevale eelnevat tööpäeva kolme tunni võrra.

• Keskmiselt tööpäevi kuus 20,62
• Keskmiselt töötunde kuus 167,71

2024. aasta kalendaarne tööajafond

2023. aasta kalendaarne tööajafond

2024. aastal on pensioniiga 64 aastat ja 9 kuud.

Pensioniiga suureneb vastavalt sünniaastale:

Alates 2027. aastast oleneb vanaduspensioniiga keskmisest eeldatavast elueast. Vanaduspensioniea arvutamise aluseks saab 65-aastaste inimeste eeldatav eluiga statistikaameti andmetel. Nende andmete alusel kinnitab valitsus iga aasta 1. jaanuariks uue vanaduspensioniea, mis hakkab kehtima kahe aasta pärast. Kui eeldatav eluiga kasvab, tõuseb ka vanaduspensioniiga, kuid korraga ei tõsteta seda rohkem kui kolm kuud aastas.

Alates 2021. aastast on pensionile jäämine muudetud paindlikumaks. Pensionile on võimalik minna kuni 5 aastat enne pensioniiga või lükata pensioni saamist edasi.

Paindlikule pensionile võib minna ka mis tahes ajal pärast üldist vanaduspensioniiga. Selleks peab sul olema vähemalt 15 aastat Eestis omandatud pensionistaaži.

Selleks et varem pensionile minna, peab sul olema rohkem pensionistaaži.

Kui soovid minna pensionile:

• kuni 1 aasta varem – vähemalt 20 aastat pensionistaaži
• kuni 2 aastat varem – vähemalt 25 aastat pensionistaaži
• kuni 3 aastat varem – vähemalt 30 aastat pensionistaaži
• kuni 4 aastat varem – vähemalt 35 aastat pensionistaaži
• kuni 5 aastat varem – vähemalt 40 aastat pensionistaaži

Kui lähed varem pensionile, on su pension väiksem ja see ei muutu, kui jõuad vanaduspensioniikka. Varasema pensionile mineku korral kujuneb pensioni vähendus 2024. aastal keskmiselt järgmiseks:

• 5 aastat varem –32,12%
• 4 aastat varem –27,07%
• 3 aastat varem –21,57%
• 2 aastat varem –15,55%
• 1 aasta varem –8,50%

Kui lähed pensionile hiljem, on su pension suurem. Hilisema pensionile mineku korral kujuneb pensioni suurendus 2024. aastal keskmiselt järgmiseks:

• 1 aasta hiljem +6,12%
• 2 aastat hiljem +15,50%
• 3 aastat hiljem +25,39%
• 4 aastat hiljem +36,90%
• 5 aastat hiljem +50,04%

Näidatud vähenduse ja suurenduse protsendid põhinevad prognoosil. Konkreetne vähendus- või suurendusprotsent määratakse sinu sünniaasta ja kuu ning pensioni määramise hetke alusel.

Alates 2021. aastast saab soovi korral võtta pensioni iga kuu välja ka pooles mahus ja pensioni saamise üldse peatada. See võimalus on mõeldud neile, kes juba saavad pensioni, aga tulevad teatud ajal toime ilma pensionita või poole pensioniga ja saavad sel moel oma hilisema pensioni suurust kasvatada.

Allikas: Sotsiaalkindlustusamet, Pensionikeskus

Töötaja lähetusse saatmist reguleerivad töölepingu seaduses ja Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2009. aasta määrusega nr 110 „Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord“ (edaspidi töölähetuse määrus).

Juriidilise isiku juhimis- või kontrollorgani liikme lähetusele kohalduvad tulumaksuseadus ja töölähetuse määrus.

Töölähetuse kulude hüvitamiseks ja päevaraha maksmiseks tuleb tööandjal teha kirjalikult väljendatud otsustus. Sellises lähetuskulude väljamaksmise aluseks olevas dokumendis näidatakse töölähetuse sihtkoht, kestus ja ülesanne ning hüvitatavate lähetuskulude ja välislähetuse päevaraha määrad.

Töölähetuse päevaraha

Päevaraha saab maksta maksuvabalt ainult välislähetuste puhul (kui välisriigis asuv lähetuskoht asub vähemalt 50 kilomeetri kaugusel asula piirist, kus paikneb töö tegemise koht). Siseriikliku lähetuse korral puudub võimalus päevaraha maksuvabalt maksta.

Välislähetuse päevaraha alammäär on 22,37 eurot.

Maksuvabalt võib maksta kuni 50 eurot välislähetuse esimese 15 päeva kohta, kuid kõige rohkem 15 päeva kohta kalendrikuus ja 32 eurot iga järgneva päeva kohta. 

Tööandja võib välislähetuse päevaraha määra vähendada kuni 70 protsenti, kui lähetuskohas viibimise ajal tagatakse lähetatule tasuta toitlustamine.

Välislähetusse väljasõidu päeva eest makstakse päevaraha, kui välisriiki suunduv sõiduk väljub hiljemalt kell 21.00. Välislähetusest saabumise päeva eest makstakse päevaraha, kui sõiduk saabub pärast kella 3.00. See tähendab, et lähetusest jääb kuupäeva sisse vähemalt 3 tundi.

Päevaraha maksmisel üle piirmäära tuleb piirmäära ületav osa deklareerida ja maksustada sarnaselt palgatuluga (TSD lisa 1, koodid 10–13).

Juhtimis- või kontrollorgani liikme lähetuse korral puudub kohustus maksta lähetatule päevaraha. Kui juriidiline isik otsustab siiski maksta päevaraha, siis saab seda teha maksuvabalt sarnaselt eelpool kirjeldatule.

Töölähetuse kulude hüvitamine

Tööandjal on kohustus hüvitada kõik mõistlikud kulud, mida töötaja teeb tööülesande täitmisel ning mida ta vastavalt asjaoludele võib vajalikuks pidada. Mõistlikuks saab pidada selliseid kulusid, mis on tööülesande täitmiseks vajalikud ehk ilma milleta tööülesannet täita ei saa või kannatab töö kvaliteet.

Töötajal on õigus nõuda töölähetusega kaasnevate võimalike tekkivate kulude hüvitamist mõistliku aja jooksul enne töölähetuse algust, sh:

• töölähetusega kaasnevate sõidu- ja majutuskulud
• sõidupiletite ostmisega kaasnevad kulud
• reisikindlustus
• viisa vormistamine
• pagasivedu

Töölähetusega seotud kõik kulud hüvitatakse kulu tõendava dokumendi alusel.

• Tulumaksu kinnipidamise määr on 22%.

• Residendist füüsilisel isikul õigus oma maksustatavast tulust maha arvata maksuvaba tulu 700 eurot kuus, sõltumata isiku sissetulekust.

• Dividendidele kohalduva juriidilise isiku tulumaksu määr on 22/78.

• Alates 01.01.2025 on kogumispensioni makse määr 2%, 4% või 6%, sõltuvalt inimese avaldusest pensioniregistri pidajale.
  • Avaldusi saab esitada alates 1. jaanuarist 2024 kuni 30. novembrini 2024 pensioniregistri pidajale (Pensionikeskus) või kontohaldurile (LHV Pank, Luminor Bank, SEB Pank, Swedbank, Tuleva Fondid).
  • Avalduse esitamise tähtpäevani on võimalik avaldust muuta, esitades uue makse määra muutmise avaldus. Kehtima jääb viimasena esitatud avaldus.
  • Kui avaldust suuremale määrale ei ole tehtud, siis kehtib vaikimisi maksemäär 2%.
  • Kui pensionikogujal on mitu tööandjat, rakendub tema suhtes sama makse määr kõigi tööandjate juures.
  • Riik jätkab 4% lisamist ning seda määra ei muudeta.

Allikas: Pensionikeskus, Maksuamet

Keskmist tööpäevatasu arvutatakse ja makstakse:

• koolituse ajal (TLS § 28 lõige 2 p 5);
• töö mitteandmisel (TLS § 35);
• töötamise takistuse korral (TLS § 38);
• koondamishüvitise maksmisel (TLS § 100 lõige 1 ja 3);
• tööandjapoolse olulise lepingurikkumise korral (§ 100 lg 4);
• ülesütlemisest vähem etteteatamisel (§ 100 lg 5);
• töösuhte õigusvastasel ülesütlemisel (TLS § 109 lõiked 1 ja 2).

Keskmist kalendripäevatasu arvutatakse ja makstakse:

• põhipuhkuse eest (TLS § 70 lg 1);
• õppepuhkuse eest (täiskasvanute koolituse seadus § 13 lg 3, TLS § 70 lg 1);
• puhkusehüvitise eest (TLS § 71);
• haigushüvitis töövõimetuslehe 4.-8. päeva eest (töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 122 lg 1).

Keskmine töötasu arvutatakse arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu teenitud töötasust, mis on sissenõutavaks muutunud (määruse § 2 lg 2).

Arvutamise vajaduse tekke kuuks on keskmise töötasu arvutamisel kuu, millal algas vajaduse tekitanud sündmus.

• Puhkusetasu arvutamisel on arvutamise vajaduse tekke kuuks kuu, millele langeb eelviimane tööpäev enne puhkuse algust.
• Haigushüvitise arvutamisel on arvutamise vajaduse tekke kuuks kuu, millele langeb esimene haiguslehe päev.
• Muudel juhtudel on arvutamise vajaduse tekke kuuks kas palgapäev või töölepingu lõppemise (lõpparve väljamaksmise) aeg.

Töötasuks on igasugune tasu, mida makstakse töötamise eest (sh lisatasu, tulemustasu jne).

• Puhkusetasu ja hüvitisi (nt päevaraha, valveaja tasu, haigushüvitis jne) keskmise töötasu hulka ei arvestata.
• Lisatasu, preemiat, boonust jne loetakse töötasu osaks, kui antud preemiad on seotud töötaja töö tulemusega ja seda makstakse töötajale töö tegemise eest.

Keskmise töötasu arvestamisel võetakse arvesse teenitud ja sissenõutavaks muutunud töötasud.

• Lisatasu maksmise korral võetakse arvesse aeg, mille eest lisatasu on teenitud, mitte välja makstud. Seega kui tulemustasu makstakse nt üheksa kuud pärast tulemusi, siis isegi juhul kui kuue kuu sees makstakse see tulemustasu välja, siis kuna see on välja teenitud enne kuut kuud, siis see keskmise töötasu arvestusse ei lähe.
• Kui preemiat maksti terve aasta töötulemuste eest, siis keskmise töötasu arvestamisel tuleb see proportsionaalselt aasta kuude peale ära jagada. Ehk siis keskmise  töötasu arvestamisel on iga kuu väärtus 1/12 aastapreemiast, kuid see preemia peab olema keskmise töötasu arvestamise hetkeks ka välja makstud (st muutunud sissenõutavaks).
• Töötasu muutub sissenõutavaks palgapäeval või töölepingu lõppemisel.

Keskmise töötasu maksmisel ei ole tööandja kohustatud tegema töötajale varasemalt makstud tasude  ümberarvestusi (määruse § 2 lg 1), näiteks kui lisatasu/aastapreemia makstakse välja peale keskmise töötasu maksmist.

Kui keskmise töötasu arvutamise vajadus tekib:

• enne esimest palgapäeva, siis arvutatakse keskmine töötasu töölepingus kehtiva töötasu järgi.
• kui töötaja on töötanud alla kuue kuu ning on esimese töötasu kätte saanud, arvutatakse keskmine töötasu töötatud kuude pealt, mil töötaja on töötasu teeninud.
• kui töötaja pole 6-12 kuud töötanud (nt haiguse tõttu), siis arvutatakse keskmine töölepingus kehtiva töötasu järgi.
• kui töötaja pole üle 12 kuu töötanud, siis arvutatakse keskmine töölepingus kehtiva töötasu (ainult numbriliselt kokkulepitud töötasu ja lisatasu) järgi, mis on indekseeritud.
  • Indeks = keskmise töötasu arvutamise vajaduse tekke kuu töötasu alammäär jagatud töölt keeldumise kuu töötasu alammääraga.

Kui töötajale maksti eelneval kuuel kalendrikuul muutumatu suurusega töötasu, siis põhipuhkusetasu maksmiseks keskmist töötasu ei arvutata ja makstakse muutumatu suurusega töötasu alusel arvestatud tasu (määruse § 1 lg 1¹). See tähendab, et muutumatu suurusega töötasu puhul, tuleb põhipuhkusetasu arvestamisel kohaldada palga säilitamist.

Kui põhipuhkuse eest keskmise töötasu alusel arvutatud puhkusetasu on väiksem töötasust, mida töötaja saaks samal ajavahemikul tööülesandeid täites, võib töötajale põhipuhkuse tasuna maksta kokkulepitud töötasu (määruse § 4 lg 6).

Allikas: tooelu.ee

Mitme lapse kohta saab lapsepuhkust kasutada kokku kõige rohkem 30 kalendripäeva ühes kalendriaastas.

Puhkust on võimalik kasutada kas ühes osas või päevade kaupa. Vanematele on lapsepuhkuste kasutamine paindlik ja individuaalne – kummalgi vanemal on oma puhkepäevad, mida teisest vanemast sõltumatult kasutada. See annab vanematele võimaluse ka koos samal ajal lapsepuhkuse päevi planeerida. Lapsepuhkused ei aegu igal aastal, vaid kehtivad lapse 14-aastaseks saamise kalendriaasta lõpuni.

Lapsepuhkust on õigus kasutada vanematel, hoolduspere vanematel ja eestkostjatel, kes töötavad töölepinguga või avalikus teenistuses. Teised töösuhte vormid arvesse ei lähe.

Lapsepuhkuse hüvitis

Lapsepuhkuse eest maksab hüvitist sotsiaalkindlustusamet mitte tööandja.

Hüvitise suurus on 50% perehüvitiste seaduse alusel arvutatud vanemahüvitisest, seejuures tagatakse töötajale hüvitis vähemalt töötasu alammääras.

Selleks, et arvutada hüvitise suurus, loetakse puhkuse kasutamisest kolm kuud tagasi ning sellele eelnenud 12 kuud loetakse hüvitise arvestusperioodiks.

Sellel perioodil saadud sotsiaalmaksuga maksustatavad tulud liidetakse kokku ja jagatakse 12-ga saades. Saadud tulu ehk kuumäär jagatakse omakorda 30-ga (saades päevatasu) ning sellest summast võetakse 50%, mis ongi lapsepuhkuse tasu.

Kui saadud summa on väiksem, kui töötasu alammäärast arvutatud tööpäeva tasu siis on lapsepuhkuse tasu suuruseks töötasu alammäärast arvutatud puhkusetasu ehk 2023. aastal 34,25 eurot.

Kui saadud summa on suurem, kui vanemahüvitise maksimaalsest määrast arvutatud päevatasu siis on puhkusetasu suuruseks vanemahüvitise maksimaalsest määrast arvutatud päevatasu ehk 2023. aastal on maksimaalne lapsepuhkuse tasu 71,52 eurot  (4291,29/30 kalendripäevaga)/2).

Lapsepuhkusetasu arvutamiseks võib kasutada ka vanemahüvitise kalkulaatorit https://www.kalkulaator.ee/et/vanemahuvitise-kalkulaator.

Lapsepuhkuse taotlemine

Lapsepuhkust peab taotlema iga lapsevanem ise sotsiaalkindlustusameti iseteeninduses, kus näeb ka puhkuse päevade arvu, mida saab vastavalt oma soovile planeerida ette kuni kaheks kuuks.

Kuid oluline on silmas pidada, et puhkust ei saa sisestada iseteeninduses tagantjärgi – kõige varasem päev puhkuse kasutamiseks on selle planeerimise päev – ehk saab puhkama hakata samal päeval, mil puhkus iseteeninduses sisestatakse, juhul kui tööandja ei keeldu puhkuse andmisest.

Kui lapsepuhkust puhkuse ajakavasse märgitud ei ole, kuid töötaja soovib seda kasutada 1–15 kalendripäeva, tuleb töötajal puhkuse kasutamisest tööandjat teavitada 14 kalendripäeva ette. Kui aga töötaja soovib kasutada puhkuse ajakavasse märkimata lapsepuhkust järjestikku rohkem kui 15 kalendripäeva (ehk juhul, kui vanem soovib kasutada lapsepuhkust korraga rohkem kui ühe lapse pealt), tuleb tööandjat teavitada vähemalt 30 kalendripäeva enne puhkust.

Iseteeninduses sisestatud puhkuse taotlusele tuleb lisada selle (nende) tööandja(te) e-posti aadress(id), kelle juures soovib lapsevanem puhkusele jääda, nii teavitatakse tööandjat automaatselt lapsepuhkusest.

Allikas: Sotsiaalkindlustusamet

• lihtne ja kiire registreerimine;
• puudub nõutud osakapital;
• puudub osanike isiklik varaline vastutus osaühingu kohustuste eest.

 Osaühingu saab registreerida elektrooniliselt e-äriregistri portaalis, kui

• kõik firma asutamisega seotud isikud (juhatuse liikmed, asutajad jne) saavad esmakandeavalduse ja asutamisdokumendid digitaalallkirjastada;
• osaühing asutatakse rahalise sissemaksega, mis tehakse avalduse koostamise käigus elektrooniliselt e-äriregistri portaalis, kui sissemakse on üle 50 000 euro, väiksema sissemakse puhul piisab juhatuse kinnitusest sissemakse tegemise kohta.

Kui asutate osaühingu notari abil, valmistab notar teie jaoks ette osaühingu asutamise avalduse, asutamislepingu ning põhikirja. Kindlasti tuleb teil asutada ettevõte notari abil, kui:

• äriühingu põhikapitali sissemakse pole rahaline, vaid rahaliselt hinnatav ja osaühingule üleantav asi või varaline õigus (näiteks seadmed, tarkvara vms);
• äriühingu asutajad ei saa asutamisdokumente digiallkirjastada.

Riigilõiv osaühingu registrisse kandmise eest on 200 eurot. Kui soovite osaühingu asutada elektrooniliselt kiirmenetlusega e-äriregistri portaali kaudu, on riigilõiv 265 eurot. Riigilõivu on hiljem võimalik kanda loodud osaühingu asutamiskuludesse.

Osaühingu asutamisel notari juures tuleb tasuda lisaks riigilõivule tasuda ka notari tasu. Notari tasu täpne suurus sõltub osakapitali suurusest ja asutajate arvust. Notari tasudele lisandub käibemaks.

Osaühingu sissemakse võib olla nii rahaline kui mitterahaline, viimasel juhul on osakapitali sissemakseks näiteks seadmed, arvutid või muu rahaliselt hinnatav vara.

Allikas Riigiportaal eesti.ee

LEI kood ei asenda Eesti äriregistri registrikoodi. Eesti siseselt kasutatakse juriidilise isiku tuvastamiseks jätkuvalt registrikoodi.

LEI koodi abil on võimalik tuvastada ülemaailmsetel finantsturgudel osalevaid juriidilisi isikuid.

LEI koodi on vaja juriidilisel isikul, kui ta:

• soovib kaubelda aktsiaturgudel;
• osaleda võlakirjaturgudel;
• teha tehinguid FOREX turul;
• kaubelda tuletisinstrumentidega.

LEI koodi (LEI code) nõue tuleneb Euroopa Liidu tasemel kehtestatud finantsinstrumentide turgude direktiivist (MiFID II) ja tuletisinstrumente puudutavast määrusest (EMIR). MiFID II jõustus alates 3.01.2018.

LEI koodi saamiseks tuleb valida LEI operaator, luua tema veebilehel kasutajaprofiil ja esitada nõutavad andmed. LEI kood väljastatakse vajalike andmete ja kinnituste esitamise korral üldjuhul päeva või paari jooksul. Ettevõttele väljastatud LEI kood jõuab LEI üleilmsesse GLEIFi LEI andmebaasi umbes 24 tunni jooksul pärast selle väljastamist.

Kui Teie tehingu vastaspool (näiteks pank) nõuab LEI koodi, siis saate tehingusse astuda alates hetkest, kui olete endale LEI taotlenud ning väljastatud LEI on avaldatud GLEIFi LEI andmebaasis.

LEI kood väljastatakse tasu eest ja sellega kaasneb iga-aastane hooldustasu koodi uuendamise eest. Tasub tähele panna, et hind võib teenuse pakkujast tulenevalt oluliselt erineda.

Allikas Finantsinspektsioon

• ametnikule
• töötajale (töölepingu seaduse tähenduses) ja
• juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele (TuMS § 9 tähenduses).

Maksuvabalt võib maksta hüvitist kuni 0,30 eurot ühe kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 335 eurot kalendrikuus tehtud sõitude eest ühe hüvitist saava füüsilise isiku kohta. Kui füüsilisele isikule maksab hüvitist samas kalendrikuus tehtud sõitude eest mitu tööandjat, võib iga tööandja maksta maksuvabalt hüvitist kuni 335 eurot.

Hüvitist saab maksta sõiduauto kasutamise eest, mis ei ole tööandja omanduses ega valduses. Seega ei pea sõiduauto olema kasutaja isiklikus omanduses, kuid tuleb tõendada selle kasutusõigust. Kasutamisõigus on fikseeritud kas sõiduki registreerimistunnistusel või omaniku/vastutava kasutaja koostatud volikirjas. Sõiduautoks loetakse M1- ja M1G-kategooria sõidukeid.

Elu- ja töökoha vahelisi sõite saab töösõitudena käsitleda, kui ühistransporti kasutades ei ole võimalik seda teekonda läbida mõistliku aja- või rahakuluga. Samuti, kui töölepinguga töötaja elukoht asub vähemalt 50 kilomeetri kaugusel töökohast. Kodust tööle ja tagasi sõite ei saa maksuvabalt hüvitada põhjendusega, et nii on lihtsam ja mugavam kui kasutada ühistransporti.

Maksuvaba hüvitist on võimalik maksta ainult siis, kui töösõitude kohta peetakse arvestust ehk sõidupäevikut. Sõidupäevik peab sisaldama sõiduautot kasutava isiku andmeid, sõiduauto riikliku registrimärgi andmeid, läbisõidumõõdiku alg- ja lõppnäitu iga töösõidu korral ning sõidu kuupäeva ja eesmärki iga sõidu korral.

Juriidiline isik, kes on kalendriaasta jooksul teinud füüsilisele isikule auto kasutamise eest hüvitise väljamakseid (k.a puudega isikule), on kohustatud järgneva aasta 1. veebruariks esitama deklaratsiooni INF 14.

Allikas Maksu- ja tolliamet

Üldine maksuvaba tulu (aastas 7848 eurot) väheneb inimese aastatulu kasvades:

• aastatuluga kuni 14 400 eurot on maksuvaba tulu aastas 7848 eurot;
• aastatulu kasvades 14 400 eurolt 25 200 euroni väheneb maksuvaba tulu vastavalt valemile 7848 – 7848 ÷ 10 800 × (tulu summa – 14 400);
• aastatuluga üle 25 200 euro on maksuvaba tulu 0.

Maksuvaba tulu arvesse võtmist on võimalik aasta kestel kontrollida Maksu- ja Tolliameti e-teenuste keskkonnas e-MTA „Minu sissetulekud” lehelt.

Inimesele, kes on jõudnud vanaduspensioniikka või jõuab 2023. aasta jooksul vanaduspensioniikka, on tulumaksuvaba aastas 8448 eurot ehk kuus 704 eurot.

2023. aastal on vanaduspensionieas või jõuab vanaduspensioniikka inimene, kes on sündinud enne 1959. aasta juunit (k.a).

Maksuvaba tulu vanaduspensionieas (aastas 8448 eurot) on kindel summa, mis ei sõltu inimese aastatulu suurusest.

Aastatuluna arvestatakse:

töötasu ja muu tasu (puhkusetasu, toetus, haigushüvitis vm);

võlaõigusliku lepingu alusel osutatud teenuse eest saadud tasu;

ettevõtlustulu;

kasu vara võõrandamisest;

rendi- ja üüritulu, litsentsitasu, intress;

dividend;

maksustatav riiklik pension, sh I sambast paindlik vanaduspension ja kutsealade sooduspensionid, nt sooduspension tervist kahjustaval kutsealal töötanutele, väljateenitud aastate pension ning politseiniku, prokuröri, kohtuniku, riigikontrolli, õiguskantsleri pension, kui inimene ei ole jõudnud veel vanaduspensioniikka;

täiendava kogumispensioni (III samba) väljamakse, mis on maksustatud maksumääraga 20%;

toetus, stipendium, preemia, hüvitis või muu tulu.

Maksuvaba tulu saab rakendada inimese avalduse alusel ainult üks tööandja (tulumaksu kinnipidaja). Töötajal, kes töötab mitmes töökohas, tuleb kindlasti arvestada, et tal on õigus maksuvaba tulu arvestada ainult ühes töökohas.

Avalduses tuleb näidata, et tulumaksu kinnipidaja:

• arvestaks maksuvaba tulu või
• ei arvestaks maksuvaba tulu või
• arvestaks maksuvaba tulu mingi konkreetse summa, näiteks 100 eurot kuus.

Tulumaksu kinnipidaja saab maksuvaba tulu arvestada kuupõhiselt.

Soovitatav on esitada üks avaldus terveks aastaks.

Muutuva sissetuleku puhul võib üks kord kuus ka avaldust muuta või tagasi võtta, et maksuvaba tulu arvestataks väiksemas summas või ei arvestataks üldse.

Kui maksuvaba tulu on rakendatud igakuiselt suuremas summas, kui tulud kokku võimaldavad, siis tuleb inimesel tuludeklaratsiooni alusel tulumaksu juurde maksta järgmise aasta 1. oktoobriks.

Kui tulumaksu kinnipidamisel ei ole maksuvaba tulu arvesse võetud või ei ole seda kogu aasta ulatuses ära kasutatud, siis saab inimene tuludeklaratsiooni alusel enammakstud tulumaksu tagasi hiljemalt järgmise aasta 1. oktoobriks.

Allikas: Maksu- ja tolliamet

Allikas: Maksu- ja tolliamet