2024. aastal on pensioniiga 64 aastat ja 9 kuud.

Pensioniiga suureneb vastavalt sünniaastale:

Alates 2027. aastast oleneb vanaduspensioniiga keskmisest eeldatavast elueast. Vanaduspensioniea arvutamise aluseks saab 65-aastaste inimeste eeldatav eluiga statistikaameti andmetel. Nende andmete alusel kinnitab valitsus iga aasta 1. jaanuariks uue vanaduspensioniea, mis hakkab kehtima kahe aasta pärast. Kui eeldatav eluiga kasvab, tõuseb ka vanaduspensioniiga, kuid korraga ei tõsteta seda rohkem kui kolm kuud aastas.

Alates 2021. aastast on pensionile jäämine muudetud paindlikumaks. Pensionile on võimalik minna kuni 5 aastat enne pensioniiga või lükata pensioni saamist edasi.

Paindlikule pensionile võib minna ka mis tahes ajal pärast üldist vanaduspensioniiga. Selleks peab sul olema vähemalt 15 aastat Eestis omandatud pensionistaaži.

Selleks et varem pensionile minna, peab sul olema rohkem pensionistaaži.

Kui soovid minna pensionile:

• kuni 1 aasta varem – vähemalt 20 aastat pensionistaaži
• kuni 2 aastat varem – vähemalt 25 aastat pensionistaaži
• kuni 3 aastat varem – vähemalt 30 aastat pensionistaaži
• kuni 4 aastat varem – vähemalt 35 aastat pensionistaaži
• kuni 5 aastat varem – vähemalt 40 aastat pensionistaaži

Kui lähed varem pensionile, on su pension väiksem ja see ei muutu, kui jõuad vanaduspensioniikka. Varasema pensionile mineku korral kujuneb pensioni vähendus 2024. aastal keskmiselt järgmiseks:

• 5 aastat varem –32,12%
• 4 aastat varem –27,07%
• 3 aastat varem –21,57%
• 2 aastat varem –15,55%
• 1 aasta varem –8,50%

Kui lähed pensionile hiljem, on su pension suurem. Hilisema pensionile mineku korral kujuneb pensioni suurendus 2024. aastal keskmiselt järgmiseks:

• 1 aasta hiljem +6,12%
• 2 aastat hiljem +15,50%
• 3 aastat hiljem +25,39%
• 4 aastat hiljem +36,90%
• 5 aastat hiljem +50,04%

Näidatud vähenduse ja suurenduse protsendid põhinevad prognoosil. Konkreetne vähendus- või suurendusprotsent määratakse sinu sünniaasta ja kuu ning pensioni määramise hetke alusel.

Alates 2021. aastast saab soovi korral võtta pensioni iga kuu välja ka pooles mahus ja pensioni saamise üldse peatada. See võimalus on mõeldud neile, kes juba saavad pensioni, aga tulevad teatud ajal toime ilma pensionita või poole pensioniga ja saavad sel moel oma hilisema pensioni suurust kasvatada.

Allikas: Sotsiaalkindlustusamet, Pensionikeskus

• ametnikule
• töötajale (töölepingu seaduse tähenduses) ja
• juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele (TuMS § 9 tähenduses).

Maksuvabalt võib maksta hüvitist kuni 0,30 eurot ühe kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 335 eurot kalendrikuus tehtud sõitude eest ühe hüvitist saava füüsilise isiku kohta. Kui füüsilisele isikule maksab hüvitist samas kalendrikuus tehtud sõitude eest mitu tööandjat, võib iga tööandja maksta maksuvabalt hüvitist kuni 335 eurot.

Hüvitist saab maksta sõiduauto kasutamise eest, mis ei ole tööandja omanduses ega valduses. Seega ei pea sõiduauto olema kasutaja isiklikus omanduses, kuid tuleb tõendada selle kasutusõigust. Kasutamisõigus on fikseeritud kas sõiduki registreerimistunnistusel või omaniku/vastutava kasutaja koostatud volikirjas. Sõiduautoks loetakse M1- ja M1G-kategooria sõidukeid.

Elu- ja töökoha vahelisi sõite saab töösõitudena käsitleda, kui ühistransporti kasutades ei ole võimalik seda teekonda läbida mõistliku aja- või rahakuluga. Samuti, kui töölepinguga töötaja elukoht asub vähemalt 50 kilomeetri kaugusel töökohast. Kodust tööle ja tagasi sõite ei saa maksuvabalt hüvitada põhjendusega, et nii on lihtsam ja mugavam kui kasutada ühistransporti.

Maksuvaba hüvitist on võimalik maksta ainult siis, kui töösõitude kohta peetakse arvestust ehk sõidupäevikut. Sõidupäevik peab sisaldama sõiduautot kasutava isiku andmeid, sõiduauto riikliku registrimärgi andmeid, läbisõidumõõdiku alg- ja lõppnäitu iga töösõidu korral ning sõidu kuupäeva ja eesmärki iga sõidu korral.

Juriidiline isik, kes on kalendriaasta jooksul teinud füüsilisele isikule auto kasutamise eest hüvitise väljamakseid (k.a puudega isikule), on kohustatud järgneva aasta 1. veebruariks esitama deklaratsiooni INF 14.

Allikas Maksu- ja tolliamet

Üldine maksuvaba tulu (aastas 7848 eurot) väheneb inimese aastatulu kasvades:

• aastatuluga kuni 14 400 eurot on maksuvaba tulu aastas 7848 eurot;
• aastatulu kasvades 14 400 eurolt 25 200 euroni väheneb maksuvaba tulu vastavalt valemile 7848 – 7848 ÷ 10 800 × (tulu summa – 14 400);
• aastatuluga üle 25 200 euro on maksuvaba tulu 0.

Maksuvaba tulu arvesse võtmist on võimalik aasta kestel kontrollida Maksu- ja Tolliameti e-teenuste keskkonnas e-MTA „Minu sissetulekud” lehelt.

Inimesele, kes on jõudnud vanaduspensioniikka või jõuab 2023. aasta jooksul vanaduspensioniikka, on tulumaksuvaba aastas 8448 eurot ehk kuus 704 eurot.

2023. aastal on vanaduspensionieas või jõuab vanaduspensioniikka inimene, kes on sündinud enne 1959. aasta juunit (k.a).

Maksuvaba tulu vanaduspensionieas (aastas 8448 eurot) on kindel summa, mis ei sõltu inimese aastatulu suurusest.

Aastatuluna arvestatakse:

töötasu ja muu tasu (puhkusetasu, toetus, haigushüvitis vm);

võlaõigusliku lepingu alusel osutatud teenuse eest saadud tasu;

ettevõtlustulu;

kasu vara võõrandamisest;

rendi- ja üüritulu, litsentsitasu, intress;

dividend;

maksustatav riiklik pension, sh I sambast paindlik vanaduspension ja kutsealade sooduspensionid, nt sooduspension tervist kahjustaval kutsealal töötanutele, väljateenitud aastate pension ning politseiniku, prokuröri, kohtuniku, riigikontrolli, õiguskantsleri pension, kui inimene ei ole jõudnud veel vanaduspensioniikka;

täiendava kogumispensioni (III samba) väljamakse, mis on maksustatud maksumääraga 20%;

toetus, stipendium, preemia, hüvitis või muu tulu.

Maksuvaba tulu saab rakendada inimese avalduse alusel ainult üks tööandja (tulumaksu kinnipidaja). Töötajal, kes töötab mitmes töökohas, tuleb kindlasti arvestada, et tal on õigus maksuvaba tulu arvestada ainult ühes töökohas.

Avalduses tuleb näidata, et tulumaksu kinnipidaja:

• arvestaks maksuvaba tulu või
• ei arvestaks maksuvaba tulu või
• arvestaks maksuvaba tulu mingi konkreetse summa, näiteks 100 eurot kuus.

Tulumaksu kinnipidaja saab maksuvaba tulu arvestada kuupõhiselt.

Soovitatav on esitada üks avaldus terveks aastaks.

Muutuva sissetuleku puhul võib üks kord kuus ka avaldust muuta või tagasi võtta, et maksuvaba tulu arvestataks väiksemas summas või ei arvestataks üldse.

Kui maksuvaba tulu on rakendatud igakuiselt suuremas summas, kui tulud kokku võimaldavad, siis tuleb inimesel tuludeklaratsiooni alusel tulumaksu juurde maksta järgmise aasta 1. oktoobriks.

Kui tulumaksu kinnipidamisel ei ole maksuvaba tulu arvesse võetud või ei ole seda kogu aasta ulatuses ära kasutatud, siis saab inimene tuludeklaratsiooni alusel enammakstud tulumaksu tagasi hiljemalt järgmise aasta 1. oktoobriks.

Allikas: Maksu- ja tolliamet

Maksuvaba tulu summa sõltub inimese sissetulekust (kuus kuni 654 eurot ja aastas kuni 7848 eurot).

• Maksuvaba tulu arvestamiseks peab inimene tööandjale või väljamakse tegijale esitama kirjaliku avalduse.

Maksuvaba tulu vanaduspensionieas ei sõltu inimese sissetulekust, vaid on kuus kuni 776 eurot ja aastas 9312 eurot. 2023.aastal oli see vastavalt kuni 704 eurot kuus ja kuni 8448 eurot aastas.

• Maksuvaba tulu arvestamiseks ei pea vanaduspensionieas inimene Sotsiaalkindlustusametile ja Pensionikeskusele esitama avaldust.
• Sotsiaalkindlustusamet arvestab maksuvaba tulu automaatselt ja annab maksuvaba tulu kasutamata jäägi üle Pensionikeskusele.

Maksuvabad on töötaja tervise edendamiseks tehtavad kulutused 100 euro ulatuses töötaja kohta kvartalis.

Dividendidele kohalduva juriidilise isiku tulumaksu määr on 20/80.

• Regulaarselt makstavatele dividendidele kohalduva juriidilise isiku tulumaksu määr on 14/86 ning füüsilisele isikule makstud dividendidelt täiendavalt kinnipidamisele kuuluva tulumaksu määr on 7%.

Sotsiaalmaksu määr on 33%.

• Sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär on 725 eurot (2023.a. kehtinud 654 euro asemel), st sotsiaalmaksu minimaalne kohustus on 239,25 eurot (2023.a. kehtinud 215,82 euro asemel kuus).

Töötuskindlustusmakse määrad on töötajale 1,6% ja tööandjale 0,8%.

• Töötaja töötuskindlustusmakse (1,6%) kinnipidamise kohustus lõpeb töötaja vanaduspensioniikka jõudmise või ennetähtaegse või paindliku vanaduspensioni määramise kuu viimasel kuupäeval.
• Tööandja jätkab vanaduspensionieas töötajale või töötajale, kellele on määratud ennetähtaegne või paindlik vanaduspension, makstud palgalt töötuskindlustusmakse tasumist tööandjale kehtestatud määras (0,8%).

Kogumispensioni makse määr on 2%. Töötaja liitumist saab kontrollida Pensionikeskusest.

Allikas: Maksu- ja tolliamet

Maksete tasumise alustamine või lõpetamine toimub 3 korda aastas. Avaldus peab olema esitatud hiljemalt:

• 31. märtsil – makse tasumiseks või tasumisest vabastamiseks alates 1. septembrist;
• 31. juulil – makse tasumiseks või tasumisest vabastamiseks alates 1. jaanuarist;
• 30. novembril – makse tasumiseks või tasumisest vabastamiseks alates 1. maist.

Alustamise või lõpetamise avalduse esitajal on õigus avaldus tagasi võtta hiljemalt kuu enne sissemakse kohustuse peatumist.

Noortel töötajatel, kes on sündinud 1983. aastal või hiljem, tekib makse tasumise õigus ja kohustus 18-aastaseks saamisele järgneva aasta 1. jaanuaril.

• Makse tasumise kohustust ei teki, kui noor esitab makse tasumisest vabastamise avalduse hiljemalt 18-aastaseks saamise aasta 31. juulil;

• Noor, kes on saanud 18-aastaseks ja alustanud töötamist, kuid ei ole esimese palgamakse saamise ajaks veel fondi valikuavaldust esitanud, määratakse pensionifond loosi teel. Siis avatakse automaatselt pensionikonto ning tehakse fondi valik.

Kogumispensioni makse arvestajad ja kinnipidajad on Eesti tööandjad, kes teevad sotsiaalmaksuga maksustatavaid väljamakseid.

• Kogumispensioni maksed peab tööandja kinni kogumispensioniga liitunud isikutele tehtavatelt maksetelt (töötasud, puhkusetasud jms);

• Töötaja brutopalgast peab tööandja kinni 2% ning edastab selle Maksu- ja Tolliametile;

• Riigi poolt lisatakse 4%;

• Töötajate liitumist kogumispensioniga kontrollib tööandja (liitumiskontroll).

II samba pensionifondi valik ei ole ühekordne otsus: sul on võimalik muuta nii aktiivset fondivalikut, kuhu sinu kogumispensioni sissemaksed suunatakse, kui ka vahetada pensionikontol olevad osakud teise fondi osakute vastu.

Ülevaatlikult II samba väljamaksete maksustamisest:

• Ühekordne väljavõtmine enne pensioniiga – tulumaksumäär 20%;

• Ühekordne või osaline väljavõtmine pensionieas või lühike tähtajaline pension – tulumaksumäär 10%;

• Pikk tähtajaline pension – maksuvaba.

• II samba väljamaksete maksustamisest täpsemalt Maksu- ja Tolliametist.

Allikas Pensionikeskus, Maksu- ja Tolliamet