Õppepuhkus on reguleeritud nii töölepingu seaduses (edaspidi TLS) kui täiskasvanute koolituse seaduses (edaspidi TäKS).
Õppepuhkuse pikkus ja kasutamine
Töötajal on õigus saada õppepuhkust kuni 30 kalendripäeva kalendriaasta jooksul täienduskoolitusel või tasemeõppes nii päeva- kui ka kaugõppes (või eksternina) õppides õppekoormusest (täis- või osakoormus) sõltumata õppepuhkust.
- Täienduskoolitus on väljaspool tasemeõpet õppekava alusel toimuv eesmärgistatud ja organiseeritud õppetegevus. Peamiseks kriteeriumiks täiendkoolituse defineerimisel on väljundipõhise õppekava olemasolu. Lühikesi infopäevi, seminare ja muid õpisündmusi, millel õppekava puudub, täiskasvanute koolituse seaduse mõistes täienduskoolituseks ei loeta.
- Tasemeõpe on üldkesk-, kutse- ja kõrghariduse omandamine.
Tasemeõppe lõpetamiseks antakse täiendavalt õppepuhkust 15 kalendripäeva.
Töötajal on õigus saada tasustamata ehk palgata puhkust ka sisseastumiseksamite tegemiseks, mida on võimalik nõuda ühekordselt sisseastumise aastal.
Töötaja ei pea õppepuhkust kasutama ainult õppe- või eksamiperioodi ajal, vaid võib õppepuhkuse ajal osaleda reaalselt koolitusel, loengus või seminaris, tegeleda iseseisvalt õppetööga, kirjutada lõputööd või osaleda muul viisil õppetöös. Samuti ei pea õppepuhkust võtma ühe osana. Kuid õppepuhkust 30 kalendripäeva arvestatakse just kalendriaasta põhiselt mitte tööandja põhiselt. Kui töötaja vahetab kalendriaasta jooksul tööandjat ning on õppepuhkuse esimese tööandja juures töötades täies mahus ära kasutanud ei ole töötajal sama kalendriaasta raames uue tööandja juures õigust täiendavale õppepuhkusele.
Õppepuhkuse tasustamine
Tasemeõppega ja tööalaseks enesetäiendamiseks läbitud täienduskoolitusega seotud õppepuhkuse ajal makstakse töötajale keskmist töötasu 20 kalendripäeva eest kalendriaastas. Ülejäänud 10 kalendripäeva eest tööandjal kohustust tasu maksta ei ole.
Tasemeõppe lõpetamisel antava täiendava õppepuhkuse (kuni 15 kalendripäeva) ajal makstakse töötajale töölepingu seaduse alusel kehtestatud töötasu alammäära alusel arvutatud õppepuhkusetasu. Kui töötaja on ühel korral lõpetamiseks täiendavat õppepuhkust saanud, siis on õigus selle teistkordsest andmisest keelduda.
Täienduskoolituse puhul, mille eesmärk ei ole tööalane enesetäiendamine, ei maksta töötajale nende päevade eest õppepuhkusetasu.
Kui tööalase täienduskoolituse kulud kannab tööandja, võivad tööandja ja töötaja kokku leppida siduvusajaga koolituskokkuleppe. Koolituskulude kokkulepe kehtib üksnes juhul, kui kokkulepe on sõlmitud kirjalikult, selles on näidatud koolituse sisu ja kulud, siduvusaeg ei ole koolituskulusid arvestades ebamõistlikult pikk ega ületa mingil juhul kolme aastat. Kui töötaja ütleb töölepingu üles enne siduvusaja möödumist hüvitab töötaja tööandja tehtud lisakulud proportsionaalselt siduvusaja lõpuni jäänud ajaga.
Õppepuhkuse taotlemine
Õppepuhkuse kasutamiseks peab töötaja esitama tööandjale:
- õppeasutuse teatise, mis tõendab töötaja õigust õppepuhkusele ehk töötaja osalemist õppetöös ning
- taotluse:
- mis on esitatud tööandjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis;
- mis on esitatud vähemalt 14 kalendripäeva ette
- kus on märgitud, kas töötaja soovib õppepuhkust kasutada õppes osalemiseks (täienduskoolitus või tasemeõpe) või tasemeõppe lõpetamiseks.
Õppepuhkusest keeldumine
Tööandjal on õigus keelduda õppepuhkuse andmisest, katkestada õppepuhkus või selle andmine edasi lükata.
Tööandja võib keelduda õppepuhkusest,
- kui töötaja ei teata vähemalt 14 kalendripäeva korrektselt ette või ei too tööandjale õppeasutuse teatist;
- kui töötaja on akadeemilisel puhkusel, välja arvatud juhul kui akadeemilise puhkuse ajal saab õppetööst osa võtta ning töötaja seda võimalust kasutab;
- kui õppepuhkuse päev või järjestikused õppepuhkuse päevad langevad üksnes töötaja puhkepäevadele. (Näide: E-R töötav töötaja ei saa võtta õppepuhkust üksnes L-P);
- kui töötaja vahetab kalendriaasta jooksul tööandjat ning on õppepuhkuse esimese tööandja juures töötades täies mahus ära kasutanud;
- kui töötajal on samal ajal kaks tööandjat ja ta on juba ühe tööandja juures oma 30 kalendripäeva õppepuhkust täies mahus ära kasutanud;
- kui töötaja on ühel korral lõpetamiseks täiendavat õppepuhkust saanud.
Tööandja võib õppepuhkuse katkestada või edasi lükata juhul, kui on tegemist töökorraldusliku hädavajadusega, eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks. Tegemist on erandlike olukordadega, mida ei ole võimalik muul viisil lahendada, kui töötaja tööle kutsuda ja tööajakava ümber teha. Puhkuse katkestamisel või edasi lükkamisel peab tööandja andma töötajale kasutamata jäänud puhkuseosa vahetult puhkuse kasutamist katkestava või edasilükkava asjaolu äralangemisel või poolte kokkuleppel muul ajal.
Õppepuhkuse õigus ei laiene võlaõigusseaduse (käsundus-, töövõtuleping jms) alusel teenust osutavatele isikutele.
Allikad: Haridus- ja Teatusministeerium, Tööelu
