Eestis hakkas vanaduspensioniiga alates 1. jaanuarist 2017 järk-järgult tõusma ja jõuab 2026. aastaks 65. eluaastani.
2024. aastal on pensioniiga 64 aastat ja 9 kuud.
Pensioniiga suureneb vastavalt sünniaastale:
| Sünniaasta | Vanus |
| 1945 | 59 a |
| 1946 | 59 a, 6 kuud |
| 1947 | 60 a |
| 1948 | 60 a, 6 kuud |
| 1949 | 61 a |
| 1950 | 61 a, 6 kuud |
| 1951 | 62 a |
| 1952 | 62 a, 6 kuud |
| 1953 | 63 a |
| 1954 | 63 a, 3 kuud |
| 1955 | 63 a, 6 kuud |
| 1956 | 63 a, 9 kuud |
| 1957 | 64 a |
| 1958 | 64 a, 3 kuud |
| 1959 | 64 a, 6 kuud |
| 1960 | 64 a, 9 kuud |
| 1961 | 65 a |
Alates 2027. aastast oleneb vanaduspensioniiga keskmisest eeldatavast elueast. Vanaduspensioniea arvutamise aluseks saab 65-aastaste inimeste eeldatav eluiga statistikaameti andmetel. Nende andmete alusel kinnitab valitsus iga aasta 1. jaanuariks uue vanaduspensioniea, mis hakkab kehtima kahe aasta pärast. Kui eeldatav eluiga kasvab, tõuseb ka vanaduspensioniiga, kuid korraga ei tõsteta seda rohkem kui kolm kuud aastas.
Alates 2021. aastast on pensionile jäämine muudetud paindlikumaks. Pensionile on võimalik minna kuni 5 aastat enne pensioniiga või lükata pensioni saamist edasi.
Paindlikule pensionile võib minna ka mis tahes ajal pärast üldist vanaduspensioniiga. Selleks peab sul olema vähemalt 15 aastat Eestis omandatud pensionistaaži.
Selleks et varem pensionile minna, peab sul olema rohkem pensionistaaži.
Kui soovid minna pensionile:
- kuni 1 aasta varem – vähemalt 20 aastat pensionistaaži
- kuni 2 aastat varem – vähemalt 25 aastat pensionistaaži
- kuni 3 aastat varem – vähemalt 30 aastat pensionistaaži
- kuni 4 aastat varem – vähemalt 35 aastat pensionistaaži
- kuni 5 aastat varem – vähemalt 40 aastat pensionistaaži
Kui lähed varem pensionile, on su pension väiksem ja see ei muutu, kui jõuad vanaduspensioniikka. Varasema pensionile mineku korral kujuneb pensioni vähendus 2024. aastal keskmiselt järgmiseks:
- 5 aastat varem –32,12%
- 4 aastat varem –27,07%
- 3 aastat varem –21,57%
- 2 aastat varem –15,55%
- 1 aasta varem –8,50%
Kui lähed pensionile hiljem, on su pension suurem. Hilisema pensionile mineku korral kujuneb pensioni suurendus 2024. aastal keskmiselt järgmiseks:
- 1 aasta hiljem +6,12%
- 2 aastat hiljem +15,50%
- 3 aastat hiljem +25,39%
- 4 aastat hiljem +36,90%
- 5 aastat hiljem +50,04%
Näidatud vähenduse ja suurenduse protsendid põhinevad prognoosil. Konkreetne vähendus- või suurendusprotsent määratakse sinu sünniaasta ja kuu ning pensioni määramise hetke alusel.
Alates 2021. aastast saab soovi korral võtta pensioni iga kuu välja ka pooles mahus ja pensioni saamise üldse peatada. See võimalus on mõeldud neile, kes juba saavad pensioni, aga tulevad teatud ajal toime ilma pensionita või poole pensioniga ja saavad sel moel oma hilisema pensioni suurust kasvatada.
Allikas: Sotsiaalkindlustusamet, Pensionikeskus
