Töölähetustest

Töölähetus on töötaja töötamine väljaspool tema tavapärast ehk töölepingus kokkulepitud töö tegemise kohta, sealhulgas võib töölähetus olla nii Eesti-sisesene, so siseriiklik kui ka välislähetus.

Töötaja lähetusse saatmist reguleerivad töölepingu seaduses ja Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2009. aasta määrusega nr 110 „Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord“ (edaspidi töölähetuse määrus).

Juriidilise isiku juhimis- või kontrollorgani liikme lähetusele kohalduvad tulumaksuseadus ja töölähetuse määrus.

Töölähetuse kulude hüvitamiseks ja päevaraha maksmiseks tuleb tööandjal teha kirjalikult väljendatud otsustus. Sellises lähetuskulude väljamaksmise aluseks olevas dokumendis näidatakse töölähetuse sihtkoht, kestus ja ülesanne ning hüvitatavate lähetuskulude ja välislähetuse päevaraha määrad.

Töölähetuse päevaraha

Päevaraha saab maksta maksuvabalt ainult välislähetuste puhul (kui välisriigis asuv lähetuskoht asub vähemalt 50 kilomeetri kaugusel asula piirist, kus paikneb töö tegemise koht). Siseriikliku lähetuse korral puudub võimalus päevaraha maksuvabalt maksta.

Välislähetuse päevaraha alammäär on 22,37 eurot.

Maksuvabalt võib maksta kuni 50 eurot välislähetuse esimese 15 päeva kohta, kuid kõige rohkem 15 päeva kohta kalendrikuus ja 32 eurot iga järgneva päeva kohta. 

Tööandja võib välislähetuse päevaraha määra vähendada kuni 70 protsenti, kui lähetuskohas viibimise ajal tagatakse lähetatule tasuta toitlustamine.

Välislähetusse väljasõidu päeva eest makstakse päevaraha, kui välisriiki suunduv sõiduk väljub hiljemalt kell 21.00. Välislähetusest saabumise päeva eest makstakse päevaraha, kui sõiduk saabub pärast kella 3.00. See tähendab, et lähetusest jääb kuupäeva sisse vähemalt 3 tundi.

Päevaraha maksmisel üle piirmäära tuleb piirmäära ületav osa deklareerida ja maksustada sarnaselt palgatuluga (TSD lisa 1, koodid 10–13).

Juhtimis- või kontrollorgani liikme lähetuse korral puudub kohustus maksta lähetatule päevaraha. Kui juriidiline isik otsustab siiski maksta päevaraha, siis saab seda teha maksuvabalt sarnaselt eelpool kirjeldatule.

Töölähetuse kulude hüvitamine

Tööandjal on kohustus hüvitada kõik mõistlikud kulud, mida töötaja teeb tööülesande täitmisel ning mida ta vastavalt asjaoludele võib vajalikuks pidada. Mõistlikuks saab pidada selliseid kulusid, mis on tööülesande täitmiseks vajalikud ehk ilma milleta tööülesannet täita ei saa või kannatab töö kvaliteet.

Töötajal on õigus nõuda töölähetusega kaasnevate võimalike tekkivate kulude hüvitamist mõistliku aja jooksul enne töölähetuse algust, sh:

  • töölähetusega kaasnevate sõidu- ja majutuskulud
  • sõidupiletite ostmisega kaasnevad kulud
  • reisikindlustus
  • viisa vormistamine
  • pagasivedu

Töölähetusega seotud kõik kulud hüvitatakse kulu tõendava dokumendi alusel.